Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Erakool peab jääma

    Ettevõtja ja kodanikualgatuse Avalikult Haridusest eestvedaja Kalev Roosiväli.Foto: Andres Haabu

    Eesti riik võiks hariduses soosida valikuid, kuhu vanem saaks oma lapse õppima panna, kirjutab ettevõtja ja kodanikualgatuse Avalikult Haridusest eestvedaja Kalev Roosiväli.

    Suurlinnades on konkurss mainekatesse koolidesse veelgi kasvanud ja ühtluskooli idee on siiani suuresti paberil. Siin ei saa süüdistada koolipidajaid. Seni, kuni ühtluskooli idee praktikas ellu saab viidud, tuleks pigem hoida neid koole, keda lapsevanemad hindavad, ja tegeleda nende koolidega, kuhu pigem viiakse laps viimases hädas.
    Põhiseaduse autorid olid nutikad, et kirjutasid seadusesse lapsevanemate määrava õiguse hariduse valikul. Loomulikult peab riik looma kulutõhusa tasuta haridussüsteemi, et kõigile lastele oleks kindlustatud põhiharidus. Kõik lapsevanemad pole võrdselt teadlikud, hoolivad, suutlikud vms ja siin ei tohi jääda laps kannatajaks, õppigu laps siis munitsipaal-, riigi- või erakoolis. Hariduse (õppekava tulemuslik läbimine) ning kooli (soe, valge klass, mõistlik arv lapsi klassis, kaasaegne õpetaja, toetav söökla, kvaliteetne abipersonal) kvaliteedi tase peaks olema võimalikult ühtlaselt hea, see tähendab ju ühtluskooli.
    Praegu on palju olukordi, kus kuluefektiivsus ei ole otsustav argument, vanemad jooksevad ja jäävad jooksma kvaliteetse kooli otsingul, loomulikult kodulähedasest alates. Lapsevanematele on vaja teavet, millisel tasemel on kool. Kohalik omavalitsus on territooriumina liiga suur ja hägune, et seirata hariduse ning muu tugistruktuuri kvaliteeti koolis. Vaja on jälgida iga kooli eraldi, et lapsevanemad saaks sisuliselt valida.
    Selline positiivne koolide võrdlemine, lisaks riigieksamite tulemuste pingereale, oleks kvaliteedi (lapsevanemate ainuhuvi) tagamise peamine moodus. Selleks, et oleks millegagi võrrelda, et oleks võimalik sisuliselt valikut omada, tulebki appi eraalgatuslik initsiatiiv.
    Taanis on eraalgatusel loodud koole alates 1832. aastast ja just lastevanemate loodud koole peetakse uhkusega Taani hariduse uuenduslikuks lipulaevaks, mis tagab ka munitsipaalkoolidele kiirema arengu. Erakoolide vajalikkus on Taani ühiskonnas enesestmõistetav haridussüsteemi osa, mille vajalikkust ei sea keegi kahtluse alla. Taanis õpib erakoolides üle 10% õpilastest ja riik (mitte omavalitsus) tasub 71% munitsipaalkoolidele tasutavast õpilase kulust, millele lisanduvad veel muud lisatasud õpetajate täiendõppeks ja sõltuvalt konkreetse kooli vajadustest. Õppekvaliteedi eest vastutab iga konkreetne erakool ise ja kvaliteedi indikaatoriks on õpilaste arv koolis, mis tagab kooli jätkusuutlikkuse.
    Ehk siis lapsevanemate valikut soosivad riigid saavad mitmekesise hariduse viljaka põllu.
    Vajalik konkurents
    Kulutõhus standardiseerimine on riikliku koolikorralduse puhul oluline. Kuid et standardis oleks tagatud kvaliteeti edendav elav süsteem, siis on vaja luua konkurents ja kooli kvaliteedi hindamise perioodiline süsteem.
    Et kvaliteeti tagav konkurents üldse sünniks ja oleks aus, siis ilmselt ongi jõutud vanas Euroopas sinna, et haridustoetus on lapsepõhine. Lapse saab endale kool, kelle kasuks teeb lapsevanem otsuse. Selleks, et mitmekesisus jälle sünniks, on nn piirkonnakooli ülesannet mitte täitvat kooli, kes samas täidab mitmekesisuse ülesannet, otsustatud vähem rahastada.
    Nii olekski ühtses haridussüsteemis kahte tüüpi koolid:
    - piirkonnakooli ülesannet täitvad koolid, kes tagavad tasuta põhihariduse ja saavad võrdse rahastuse 100% ulatuses sõltumata omandivormist;
    - mitmekesisust pakkuvad koolid, kus lisaks standardile saavad lapsevanemad rohkem valida (eripedagoogika, süvendatud aineõpe, maailmavaateline) ning kus lapsevanemad toovad raha haridusse juurde.
    Praegu toovad lapsevanemad oma lapse koolituse eelarvele eraalgatuslikes kogukonnakoolides ligi 30% raha juurde ja paljudel puhkudel selle standardi järgse hariduse eest, sest kodu lähedal lihtsalt ei ole omavalitsuse hallatavat tasuta kooli.
    Milline võiks olla lapsevanemate osaluse mõistlik määr erisuste taotlemisel? Kui palju on meil vaja mitmekesisust ja konkurentsi, et tõsta kvaliteeti? Kui palju peaks hariduses eraalgatust innustama?
    Parem jääb ellu
    Uuringud toetavad konkurentsi vajadust, loomulikult siidikinnastega, sest pooled lapsed on koolis õnnetud. Juba enne koolikohustuse algust jooksevad lapsevanemad suuremates linnades lastega koolide sisseastumiskatsete vahet. Seal on valikuvõimalus. Ja ilmselt ikkagi veel liiga väike, sest on siiralt kahju lastest ja lapsevanematest, kellele suurte nõudlusega koolides kohti ei jätku. Vaja koole juurde? Kas tasuks valikut soosida ka väiksemates linnades ja Eesti vaesemates piirkondades? Mina arvan, et jah, sest siis koolijuhid ka pingutavad kvaliteedi nimel ja ellu jäävad need koolid, kes seda pakkuda suudavad. 
    Kõigeks selleks aga peaks muutma praegust süsteemi. Algatuseks arvutama välja õpilase maksumuse erineva koolipidaja juures ja erinevas kooliastmes. Kodanikualgatus Avalikult Haridusest on selleks teinud hea algatuse ja vajab nüüd sõltumatut audiitorit. Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi on kaitseasendis ning ei ole seni tahtnud teemat sisuliselt arutada ning lahmib lihtsalt, et meie esitatud arvud pole õiged.
    Kui lapse õpetamise maksumus on sõltumatu audiitori poolt paigas, siis olekski vaja kokku leppida lapsevanemate omaosaluse protsendimäär. Soomes 94% ja Hollandis 80% - sealsed poliitikud ja haridusinimesed on pidanud mõistlikuks finantseerida maksurahast erakoolide laste õpinguid erisusi pakkuvates koolides. Ja kehtestada lapsepõhine ranitsatoetuse süsteem, mida hallatakse keskselt riigikassa kaudu, et oleks tagatud võrdne kohtlemine. See välistaks ka olukorra, kus KOVid justkui peaksid igaks juhuks munitsipaalsetes õppeasutustes ülal pidama ka tühje koolikohti erakoolides õppivate laste jaoks.
    Seni aga, kuni selleni pole jõutud, ei tohi tuua ühtegi eksisteerivat kooli ja oma valiku teinud peret ohvriks. Laps ei tohi saada kannatada või sattuda sunnitud koolivahetuse ohvriks, kuni riik ja omavalitsus omavahel vaidlevad, et kelle eelarverealt tegevuskulu toetus koolidele laekub. Eesti riigile peaks olema olulise tähtsusega iga laps.
  • Hetkel kuum
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
USA aktsiad alustasid uut nädalat rekordite lähedal
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.